ÜLESKUTSE.

Eestis haigestub ainuüksi rinnavähki aastas 650 naist! Rääkimata muudest rasketest haigustest. Kui paljudel meist on eeskujusid või kogemusi, mis meid sellistesse olukordadesse sattudes toetaksid? Eluohtlikus situatsioonis on meie meelekindlus ja usk iseenda võimetesse võib olla ainus pääsetee tagasi ellu. Olles ise läbi elanud raske haiguse, sündis ühel Rännakul Tiiu Vilu juures meil idee ja soov luua dokumentaalfilmide sari, et tuua päevavalgele need imelised tervenemise lood, mis on pärit siitsamast meie endi kõrvalt. Seda selleks, et levitada informatsiooni inimeste sisemistest jõuvarudest, jumalikust loovusest ja keha põhjuslikest reaktsioonidest nii haigestumisel kui tervenemisel. Soovin innustada positiivsete näidete varal inimesi ka kõige lootusetumates olukordades nägema uusi võimalusi ning valgust tunneli lõpus. Need lood võiks tuua ühise nimetaja alla – uskumatud lood, mis on toonud inimese tagasi ellu.

Armsad sõbrad, otsin Teie kõikide kaasabil kontakti inimestega, kes on kokku puutunud raskete haigustega ja tervenenud imepärasel moel!

Minu lugu.

5 aastat tagasi, olles siis 34 aastane, kukkusin ma ootamatult krampides kokku ja nädalapäevad hiljem diagnoositi mul peaaju kasvaja. Minu aju sisemusse oli kasvanud kanamuna suurune kasvaja. Siinsed arstid mulle midagi head ei ennustanud, mistõttu siirdusin abi otsima piiri taha. Mõned nädalad hiljem olingi operatsioonilaual ning mind opereeris üks maailma parimaid ajukirurge. Operatsioon õnnestus, kuid sellest hoolimata leidsin ennast veel kahel korral operatsioonilaualt. Hoolimata sellest, et olin end usaldanud parimatesse kätesse kulmineerus minu olukord lõpuks operatsioonijärgse keemia- ja kiiritusraviga, mida arstide sõnul oli vaja selleks, et mulle elukuid lisada. Ma ei olnud valmis sellega leppima! Minuni jõudis täielik mõistmine, et ainus mis või kes mind aidata saab - saan olla mina ise. Andsin endale tõotuse, et pean vastu raskele ravile ja tulen sellest haigusest välja! Algas minu imeline rännak minus eneses. Avatud silmade ja südamega võtsin vastu kõik selle imepärase, mida elu ise mulle nüüd pakkuma asus. Arstide suureks rõõmuks on minu vaikse hääbumise asemel ära kadunud epilepsiahood, halvad enesetunded, peapööritused ning muud haigusnähud! Tagatipuks ei näe arstid piltidel enam jälgi kasvajast. Ma olen terve!

Mulle andis väga palju jõudu ja usku kõigele lisaks imeline kogemus lapsepõlvest -  ma olin koos oma emaga läbi teinud tema uskumatu teekonna tagasi ellu. Mul oli ja on ikka aegajalt hea toetuda sellele kogemusele, sest kui tema suutis suudan ka mina!

Jagame positiivseid kogemusi, kirjutage mulle! Muudame üheskoos maailma rõõmsamaks!

Tagasidet oodates

Katrin Lugima

katrin@...

(+372) 5037 635